CHAU DOC - Cochinchina

3702 Views

MARCEL BERNANOISE¹

I. Füüsiline geograafia

Asub Cochini-Hiina provintsi loodeosas Chaudoc [Châu Đốc] piirneb põhjas ja läänes Kambodža kuningriigiga, lõunas Kambodža kuningriigi provintsidega. Hatien [Hà Tiên] ja Rahgia [Rạch Giá] ja idas Longxuyen [Pikk Xuyên] ja Tanan [TAVA].

OROGRAAFIA

Selle provintsi, mille pindala on umbes 275.876 hektarit, moodustab tohutu tasandik, mille kõrgus ulatub seitsmest mäest, mille kõrgeim punkt on Nui Cam [Núi Cấm] (880m), 40 km kaugusel pealinnast. Pealinna vahetus läheduses asub Nui Sam [Núi Sam], palju väiksem, 232 meetri kõrgune mägi, mille tipule 1896. aastal ehitati sanatoorium.

HÜDROGRAAFIA

Kaks Mekongi jõe haru voolavad läbi kogu provintsi laiuse, millel on ka kaks peakanalit Vinh Te [Vĩnh Tế] kanal algab kanalist Chaudoc [Châu Đốc] oja 900 m kaugusel kohast, kus see liitub Bassac [Bassaci] jõgi linna põhjaosas jätkub seejärel ida suunas, üle tohutu Jonesi tasandiku, mis kulgeb kahe mäe, Nui Cau [Núi Cậu] ja Nui Tabec [Núi Ta Béc] ja lõpeb Chen Thanhi külas. Vinh An [Vĩnh An] kanal seob kanalit Bassac Jõgi ühe haruga Mekong [Mê Kông] jõgi, algusega kell Phumsoai [Phum Soài], see lõpeb Küla külaga Pikk Phu [Pikk Phú], 100 m Turu turult Tanchau [Tân Châu]. See on 17km pikk ja 15 meetrit lai.

KLIIMA

Läänemere kliima Chaudoc [Châu Đốc] on üsna tervislik ja temperatuur varieerub 18–26 kraadi. Sellel on regulaarne vihmaperiood maist oktoobrini.

Marsruudid

Provintsi lõikab marsruutide võrk, mis hõlmab koloonia marsruute alates Chaudoc [Châu Đốc] kuni Longxuyen [Pikk Xuyên] (pole veel liikluseks avatud) Chaudoc [Châu Đốc] kuni Hatien [Hà Tiên] marsruut ja provintsimarsruudid alates Chaudoc [Châu Đốc] kuni Tinhbien [Tịnh Biên] ja alates Chaudoc [Châu Đốc] kuni Tanchau [Tân Châu]. Pealinn asub 177km kaugusel Pnom Penh [Pnôm Pênh], 127km kaugusel Hatien [Hà Tiên], Bockorist 112km ja 270km kaugusel Saigon [Sài Gòn]. Kui Longxuyen [Pikk Xuyên] kuni Sadecki [Sa Đéc] marsruut on avatud, Saigon [Sài Gòn] asub pealinnast vaid 225km kaugusel.

II. Haldusgeograafia

Lääne maakond Chaudoc [Châu Đốc] jaguneb 12 kantoniks, mis on moodustatud 4 halduspiirkonnaks, mille eesotsas on kohalik haldusdeleg. Neli rajooni on:

Malta delegatsioon, Chauphu [Châu Phú];
sellest Tanchau [Tân Châu];
sellest Tinhbien [Tịnh Biên];
sellest Lõitkodalane [Tri Tôn].

III. Ökonoomne geograafia

PÕLLUMAJANDUS

Provintsi võib jagada kaheks osaks, madalaks ja künklikuks. Riis ja mais moodustavad peamise kultiveerimise,

a) riis: Aastal kasvatatud riis Chaudoc [Châu Đốc] on mitut tüüpi: riis “hooajal” “varajane” riis, “hiline” riis ja riis “flottant”. Riis, mis on hooajal, ehk lua-mua, on sama, mida kasvatatakse teistes Košini-Hiina provintsides. Seda riisi saab kasvatada ainult lYitoni rajoonis, kuna Mekongi jõgi ei ole seda maad üle ujutatud. Ligikaudu 12 aastat tagasi Siamist imporditud “flottant” riis või lua-sa sisaldab mitut tüüpi, mida tähistatakse erinimedega, mis käsitlevad kas riiki, kust ta pärit on, vilja kuju või õitsemise aega, või selle küpsusest. Selle riisi eripära on see, et see saadetakse peagi eetrisse ilma muu tööta kui umbrohu põletamine põldudel enne külvamist. Mulla juures pole Chaudoc [Châu Đốc] sobib tegelikult varajase riisi või lua-somi kasvatamiseks, mida kõnekeeles nimetatakse Lua Ba Trang [Lụa Bà Trăng]. Seda riisi hakatakse kasvatama alles siis, kui üleujutused on vaibunud. „Hiline” riisi ehk lua-gianit kasvatatakse ka piirkondades, kus on iga-aastased üleujutused, nende languse ajal,

b) Mais: Pärast riisi on maisi kasvatamine kõige huvitavam. See on istutatud enam-vähem väga mujale, kuid peamiselt Läänemere piirkondadesse Tanchau [Tân Châu] ja Chau Phu [Châu Phú].

TÖÖSTUS

Dekorteerimismasinaid on kaks Chaudoc [Châu Đốc], kuid need pole kehva saagi tõttu juba üle aasta töötanud. Ettevõtte otsese halduse all on elektritehas Chau Phu [Châu Phú] (pealinn) igakuise võimsusega 4.000 kW. Siiditööstus toimub järgmistes piirkondades: Tanchau [Tân Châu] ja Lõitkodalane [Tri Tôn]. Aadressil on 180 siidiussi puukooli, 43 ketrusvabrikut ja 41 kudumistööd Tanchau [Tân Châu]. Peaaegu kõik hästi elavad kambodžalased Lõitkodalane [Tri Tôn] aretab siidiusse ja valmistab siiti oma tarbeks piiratud koguses. Nad töötavad hoolimatult ja ilma meetodita ning siid on nii halva kvaliteediga, et on kaubanduslikult kasutu. Sellegipoolest eksponeerivad nad iga-aastasel Hanois toimuval messil mitmeid nende tehtud rõivaid, millel on teatav edu. Aadressil on mõned graniitkarjäärid Nui Sam [Núi Sam], kus töötasid mõned kolonistid ning Hiina ja Annamite töövõtjad. Läheduses on mitu indigotööd Tanchau [Tân Châu]; indigo on hea kvaliteediga, kuid halvasti valmistatud. Kanali kaldal elavad põliselanikud Vinh Te [Vĩnh Tế] teevad mähkmeid ja kotte (dem ja caron). Neid valmistavad ainult naised, kuid tõenäoliselt sureb tööstus välja seetõttu, et looduslikud kõrkjad muutuvad üha hõredamaks, seda enam, et maapind puhastatakse.

KALAPÜÜK

Suurema osa provintsi elanikkonnast hõivab kalapüük. Nad ei kala mitte ainult ojades, vaid ka basseinides, kalatiikides ja kalahunnikutes. Kala müüakse värskelt, kuivatatult ja soolatud kujul. Nuoc-mam, mam ja õli valmistamiseks kasutatakse mitut tüüpi kalu; kuivatatud ja soolatud kala eksporditakse Hiinasse ja Singapuri.

JAHA

Jahipidamine kell Chaudoc [Châu Đốc] väärib eraldi märkimist. Pealinnast umbes 17km Tritoni suunas asuv mägine linnaosa on mängu täis. Seal on tiigreid, tiigri-kasse, metskasse, pantereid, ogakaid, metssigu jt. Jäneseid, hiidrohutükke ja metslinde on arvukalt. Kambodžalased on suurepärased jahimehed. Küla elanikud korraldavad sageli batte. Kui kambodžalane on vintpüssi uhke valdaja, saab temast kiiresti suurepärane lask.

COMMERCE

Chaudoc [Châu Đốc] on Kambodža toodete hea turg. Eesti turud Chaudoc [Châu Đốc], Tanchau [Tân Châu], Tinhbien [Tịnh Biên] ja Lõitkodalane [Tri Tôn] laieneb iga päev. Aadressil on üsna aktiivne kaubandus Chaudoc [Châu Đốc] veistel, teraviljal ja siidil. Hiinast pärit kaubad leiavad provintsi sisemuses põliselanike hulgimüügi. Samuti tuleks mainida, et Tonkinist pärit kaubad leiavad valmis müügi Belgias Chaudoc [Châu Đốc], aga ka teistes provintsides.

KEELAS TU THƯ
1 / 2020

MÄRKUSED:
1: Marcel Georges Bernanoise (1884-1952) - maalikunstnik, sündis Valenciennesis - Prantsusmaa põhjapoolseimas piirkonnas. Kokkuvõte elust ja karjäärist:
+ 1905-1920: töötab Indohiinas ja vastutab Indohiina kuberneri missiooni eest;
+ 1910: Prantsusmaa Kaug-Ida kooli õpetaja;
+ 1913: põliskunstide õppimine ja paljude teadusartiklite avaldamine;
+ 1920: Ta naasis Prantsusmaale ja korraldas kunstinäitusi Nancys (1928), Pariisis (1929) - maastikumaalid Lorraine'ist, Püreneedest, Pariisist, Midist, Villefranche-sur-merist, Saint-Tropezist, Ytaliast ja mõned suveniirid Kaug-Idast;
+ 1922: dekoratiivkunsti käsitlevate raamatute väljaandmine Tonkinis, Indohiinas
+ 1925: võitis Marseille'i koloniaalnäitusel peaauhinna ja tegi interjööri esemete komplekti loomiseks koostööd Pavillon de l'Indochine'i arhitektiga;
+ 1952: sureb vanuses 68 ja jätab suure hulga maalid ja fotod;
+ 2017: Tema järeltulijad käivitasid edukalt maalikunsti töötoa.

VIITED:
◊ raamat “LA COCHINCHINE”- Marcel Bernanoise - Hong Duc [Hồng Đức] Kirjastus, Hanoi, 2018.
◊ wikipedia.org
Paksus kirjas ja kaldkirjas vietnami sõnad on jutumärkidesse lisatud - seadnud Ban Tu Thu.

Vaata veel:
◊ KOLON - La Cochinchine - 1. osa
◊ KOLON - La Cochinchine - 2. osa
◊ SAIGON - La Cochinchine
◊ GIA DINH - La Cochinchine
◊ BIEN HOA - La Cochinchine
◊ NII DAU MOT - La Cochinchine
◊ MINU OMA - La Cochinchine
◊ TAN AN - La Cochinchine
◊ COCHINCHINA