AASTAPÄEVA INIMESTE TEHNIKA - Tutvustame dokumendikomplekti - 2. osa
Hits: 710
Hung NGUYEN MANH
Dotsent, ajaloodoktor
Hüüdnimi: Pagashobune ülikoolikülas
Hüüdnimi: Mardikas
... ole jätkuvalt ...
2.1 Teose autori õiged nimed ja selle avaldamisvormid
2.1.1 See on uurimistöö pealkirjaga: "Annamese rahva tehnika by Henri Oger" mis koosneb Põhja - Vietnami keskmaale, eriti Portugalis kogutud dokumentidest Hanoi aastatel 1908-1909.
2.1.2 Kogu teos on teostatud kahes kirjastamisvormis:
a. Komplekt raamatuid pealkirjaga “Üldine sissejuhatus annamese rahva tehnikaõppesse” (1) - essee annamlaste materiaalsest elust, kunstist ja tööstusest.
b. Album, mis sisaldab üle 4000 puulõike maali, kannab ka pealkirja “Annamese tehnika” (2), mida Henri Oger nimetab: “Entsüklopeedia kõigist Tonkinese annamese elu- ja käsitööinstrumentidest, riistadest ja žestidest”.
_________
(1) HENRI OGER - Annamese rahva tehnika uurimise üldine sissejuhatus - essee Annami inimeste materiaalsest elust, kunstist ja tööstusest - raamatukoguhoidja ja toimetaja Geuthner. Jouve and Co. Printerid - toimetajad - Pariis.
(2) HENRI OGER - Annamese rahva tehnika - kõigi instrumentide, riistade ja kõigi žestide entsüklopeedia Tonquinese-Annamese inimeste elus ja käsitöös - Prantsuse Indohiina päevaleht -114 Jules Ferry St. - Hanoi.
Joonis 15: Üldine sissejuhatus aastapäeva inimeste tehnikale - essee teemal materjalid, Annami rahva kunst ja tööstus, autor HENRI OGER
2.2 Pealkirjaga raamatud „TEHNIKA ÜLDINE SISSEJUHATUS INIMESTE LÕPP ”(joonis 15)
2.2.1 See on komplekt raamatuid, mille Oger on kirjutanud prantsuse keeles ja mis on Pariisis avaldatud 200 eksemplaris. Igaüks neist koosneb 159 leheküljest (Oger oli lehekülje vormistamisel vea teinud, kuna seal on tegelikult ainult 156 lehte)ja 32 illustratsiooni. 156 lehekülje seast 79 neist käsitlevad töömeetodeid, esitlust, kirjastamist, põlisrahvaste käsitööd ja igapäevaelu; 30 käsitleb üldtehnika, hiina tehnika, mängude, (fig.16) ja mänguasjad, neist 40 sisaldavad albumis olevate plaatide sisu ja märkusi ning üldist sisu.
Joonis 16: TIIGER SIGA PÜÜMAS (laste mäng sea püüdmisel).
Lapsed seisavad ringis, kusjuures üks neist on siga,
teine tiigrina väljas
2.2.2 Põlisrahvaste käsitööd tutvustavas osas - raamatu põhisisu üks osa - on Henri Oger kirjeldanud mitmeid käsitööesemeid, nagu lakitööd, tikandid, pärlmutterdehnikad, puitgraveerimine, paberi valmistamine ja muud käsitööd, Oger peab sellist pärinevaks paberist nagu: päikesevarju ja ventilaatorite valmistamine, värvilised joonised, raamatute trükkimine. Siis tegeles H.Oger mitmetega Omamaised tööstused nagu majakonstruktsioonid, transport, kangakudumine (fig.17), rõivad, värvimine, toiduainetööstus, riisi töötlemine, riisipulbri valmistamine, kalapüük ja ka tubaka tootmine…
Fig.17: KUDUMINE
2.2.3 Põlisrahvaste käsitööga tegeledes on H.Oger pööranud tähelepanu ja jälginud tähelepanelikult tehnikat. Ta on salvestanud iga tegevuse, iga žesti, igat tüüpi pillid ja tal on olnud märkusi materjalide, kvaliteedi, teemade, töötingimuste, toodete tarbimise ja Jaapani, Hiina toodete võrdlemise kohta ... Kokkuvõtteks võib öelda, et H.Oger oli üldistanud sel ajal paljudest käsitööesemetest isikliku vaatenurga kaudu, mis ei suutnud vältida mõnevõrra subjektiivset olemist ja oli jõudnud prantsuse valitsemisviisi teenimiseks ühiste hinnanguteni. Loeme läbi mõned järgmised kirjeldused:
a. “Paljud vaatlejad, kes on elanud Annamis, kirjutavad oma teekonna päevikusse sageli: kõik tööstused tunduvad peaaegu puuduvad ja on Annamis tähtsusetud. Ja nad väitsid sageli, et: meie (st prantslased) ei tohiks alahinnata põlisrahvaste käsitööliste panust majanduslikku liikumisse, mida soovime selles riigis levitada.
b. Oger on täheldanud. „Vietnami põllumehed ei pea terve aasta elama rasket elu, vastupidi, neil on sageli pikad vabaaja päevad. Sellistel puhkepäevadel kogunevad põllumehed kokku ja tegutsevad töötajate gildidena (fig.18) ja valmistatud toodetest saab rahalist lisa, mida riisi istutamine nende jaoks ei suutnud, eriti Indokiina riisi tüübi puhul ”.
Joonis.18: LAKKIVÖÖDAJA GILD
c. Mis on töötajate gild? H. Ogeri sõnul: "Gild koosneb kahest põhipunktist: töötajad töötavad kodus tööandja juures ja see tööandja tuleb töötajate majja oma tooteid koguma."
d. Veel ühes peatükis on H. Oger kirjutanud:
“Vietnam on riik, kus toodetakse palju värvi, eriti põhjaosas on värv eriti odav. Seetõttu on kõik igapäevaseks kasutamiseks mõeldud seadmed kaetud värvikihiga, mis kaitseb neid karmi temperatuuri eest, mis põhjustab puittoodete kiiret hävimist (fig.19). Valmistatud värv ei ole piisav ainult sisemaal kasutamiseks, vaid on saadaval ka palju suuremates kogustes, et Kantoni suuremad kauplejad saaksid oma riiki importida. ”
Joonis.19: Nõelad
e. Toonase Vietnami lakktoodete arvamuse kujundamisel eeldab Oger järgmist: „Vietnami lakkimistehnika pole nii delikaatne ja nutikas kui Jaapani oma. Vietnamlased laotasid eelnevalt hästi hõõrutud puit- või bambusest esemetele ainult spetsiaalse kvaliteediga värvikihi ning defektide tihendamiseks kasutage peent savi ja vaestele inimestele lakitoodete müümiseks. Sel põhjusel olid selle värvikihiga kaetud esemed olnud sageli villide ja kleepuvatena ”
f. Dekoratiivobjektiga tegeledes arvab Oger, et vietnami lakikandja ainult laenab seda "Sino-Vietnami sümbolid", nagu tikkija, "ta on omal kohal palju Hiinast imporditud teemasid, mille ta segas kohmakalt". Lõpuks usub Oger, et vietnami lakikandja ei püüa otsida uusi dekoratiivesemeid "Esivanematest järeltulijateni andsid nad üksteisele ainult palju teemasid, mille mõni tundmatu disainer oli minevikus tellimuse järgi mõistnud."
Ühes teises peatükis näeme, et Oger oli pööranud palju tähelepanu erinevatele tööriistadele ja žestidele ...
g. “Tikandiraam on omamoodi lihtne seade. See on ristkülikukujuline raam, mis on valmistatud bambusest (fig.20). See asetatakse kahele kämpinguvoodile ja siiditükk pannakse selle sisse. Inimesed pingutavad siiditükki bambusraami ümber keeratud väikeste niitidega. Mis puutub tikandimustrisse, siis see on eelnevalt joonistatud annamepaberile, seda tüüpi kergele ja peenele paberile. Muster asetatakse horisontaalsele bambusest alusele ja üks levib selle peale läbipaistva riisipaberi või siiditüki. Tikkija kannab pastakaharja abil siiditükile täpselt mustri. Annamese rahvamaale tootva maalikunstnikuga tegelevas faktide kogumise peatükis kohtume meie (st prantslased) taas selle oskusliku meetodiga, mis võimaldab paljuneda igavesti.
Joonis.20: Tikkimisraam
h.“Tikkuri tööd (fig.21) nõuab rohkem vaeva ja moilimist ning osavust kui intelligentsust. Sel põhjusel palgatakse sageli noori mehi või naisi ja mõnikord lapsi seda tööd tegema. Teostatav töö on disaini uuesti loomine mitmesuguste värviliste niitidega. Tikkija istub raami ette, jalad selle all välja sirutatud. Ta hoiab nõela vertikaalselt siiditüki kohal ja tõmbab niiti tihedalt, võimaldamata lõtvunud kohti. See on vahend tikandi heas vormis ja püsivana hoidmiseks. Otse tema kõrval on lamp, kuna paljude tellimustega kohtumiseks peab ta töötama päeval ja öösel.
Joonis 21: Tikkija
See lamp (fig.22) koosneb 2-sendisest õliga täidetud tindipotist, mille keskel on tahk. Vietnami tikkija töötab selle nii suitsuse ja haisva valguse all. Sel põhjusel on lihtne mõista, et me ei leia ühtegi vanu inimesi, kes tikkijana töötaksid - kuna vanemad inimesed palgatakse tavaliselt vietnamlaste muude käsitööde alal töötama.
Joonis 22: LAMP (valmistatud tindipotist, hind: 2tsent)
2.3 Albumi osas „ANNAMESE (Vietnami) INIMESTE TEHNIKA“ (joonis 23)
2.3.1 Statistilised tööd visandite ja nende reservis hoitavate kohtade kohta
a. See on visandite komplekt, mis meie statistika kohaselt koosneb 4577 rahvamaalingust (1), Nende seas 2529 käsitlevad inimest ja maastikku ning 1049 nende 2529 maali hulgas näitavad naiste nägusid; ülejäänud 2048. aasta maalide puhul reprodutseeritakse need tööriistu ja tootmisseadmeid.
b. Hanoi rahvusraamatukogus hoitav komplekt koosneb seitsmest köitest, mis pole ühtlaselt köidetud ja kannavad koodinumbrit HG7 - varem hoiti seda komplekti Hanoi keskraamatukogu koodinumbri G18 all - see raamatukogu lasi selle mikrofilmida 5. aasta aprillis. koodnumber SN / 1979 pikkusega 805 meetrit 40 sentimeetrit.
Joonis.23: HENRI OGERI (Vietnami) animeerimise tehnika
- entsüklopeedia Tonkinese annamese rahva elus ja käsitöös kasutatavatest instrumentidest, riistadest ja žestidest
Teist komplekti hoitakse arhiivis Ho Chi Minhi linna üldteaduste raamatukogus - raamatukogus, mis oli algselt osa Prantsuse Resident Superior'i raamatukogu büroost - koodinumbri 10511 all - seda komplekti oli mikrofilmitud teist korda aastal 1975 ja köidetud kaheks köiteks.
Algselt oli see sama kogum, mis sel ajal koosnes 10 köitest, mikrofilmide abil arheoloogiainstituudi poolt 24. mail 1962 koodinumbri VAPNHY all (2) Alpha Film Enterprise'is endises Saigonis. Sellel mikrofilmil puudub aga lehekülg 94 ja selle leht on topelt (tehnilise defekti tõttu).
c. Samuti on olemas paaritu maht 120 köidetud lehte, mida hoitakse koodnumbriga HE 18a, mis on mikrofilmitud koodnumbri SN / 495 all pikkusega 5m5 ja millel on Indohiina keskraamatukogu pitser, millel seda saab vaata numbrit 17924.
- See on komplekt, mida hoitakse Hanoi rahvusraamatukogus arhiividena. Tähelepanu väärib asjaolu, et esimese lehe paremas nurgas on H. Ogeri enda käekirjaga pühendatud pühendus, pühendades raamat kindralkuberner Albert Sarrautile, mis kõlab järgmiselt:
„Austasin kindralkuberner Albert Sarrautit austusega maksta tänuvõlg teie ekstsellentsi lahke tähelepanu eest minu uurimistöödele (3). Vinhi linn, märts…, 1912. Henri Oger ”
d. Meil pole olnud võimalust seda teistest allikatest teada saada, eriti Pariisist, kuid Prantsuse pealinnas on professor Pierre Huard (4) on saanud järgmisi kinnitusi:
"See Vietnamis avaldatud teos ei olnud järginud autoriõiguste deponeerimise protseduure, mistõttu Pariisi rahvusraamatukogus ei hoiustatud isegi ühte eksemplari. Tänu Vietnami (endise Saigoni) ametivõimude lahke mõistmisele on mul siiski koopia koopiad košinchiinlasest kõrgema büroo raamatukogu koodnumbri 10511 alt.
Ka „École Française d'Extrême-Orientil“ on koopia tänu Fototeenistuse - Riikliku Teadusuuringute Keskuse (CNRS) dokumentide keskosakonna - abile.
H.Ogeri looming on puidgraveeritud ja võtnud kuju väikesteks puulõigeteks, mis hiljem trükitakse suurele riisipaberile (65x42cm); selle 700 lehekülge on paigutatud süsteemselt ja korrapäratult, igal lehel on umbes 6 maali, mõned neist on nummerdatud Rooma kujudega, millele on lisatud hiina tähtedega legendid, kuid kõik need on korrastamata. Avaldatud eksemplaride arv on äärmiselt piiratud: ainult 15 komplekti ja üks paaritu maht. Iga komplekt on seotud 7, 8 või 10 rakku. Praegu on Vietnamis ainult kaks komplekti ja üks paaritu köide (5).
2.3.2 Erinevate ainete rühmade klassifikatsioon (H.Ogeri sõnul)
a. Selles albumis oli Henri Oger jaganud ained neljaks peamiseks alarühmaks: kolm esimest on kolm majandusharu (materiaalne elu), ja viimane neist on era- ja avalik elu (vaimne elu).
1. Tööstus joonistab materjale loodusest.
2. Tööstus, mis töötleb loodusest ammutatud materjale.
3. Töödeldud materjale kasutav tööstusharu.
4. Ühine ja eraelu.
d. Loodusest tööstusele joonistatavate materjalide osas oli Oger leidnud ja kokku kogunud 261 visandit (6) ja jätkas nende liigitamist 5 alagruppi, mille kaudu põllumajanduses on kõige rohkem visandeid, siis tulevad muud valdkonnad, näiteks transport, koristamine ja kitkumine, jahindus (fig.24), kala püüdmine.
Fig.24
__________
(1) Oleme kaotanud duplikaadid ja need, mis näitavad liiga pisikesi instrumente, mida ei olnud võimalik selgelt tuvastada.
(2) a. Oleme teada saanud, et hr Phan Huy Thúy, kultuuriuurija ja endine arheoloogiainstituudi peaametnik, oli sellele visandite komplektile tähelepanu pööranud ja mikrofilmi Ühendriikidesse saatnud (umbes 1972) et see areneks mitmeks teiseks eksemplariks. Kuid kuna kulud olid liiga kõrged, ei realiseerunud tema kavatsus saata sellised koopiad kõigile kutsekoolidele ja kunstikoolidele. Hiljem oli Vạn Hạnhi ülikool kasutanud nimetatud mikrofilmi, et arendada neid väikesteks fotodeks, mis saadeti spetsialistidele sisemaal ja välismaal. Teadlane Nguyễn Đôn oli selle mikrofilmiga juba väga varakult suhelnud.
b. Pariisis on eelmainitud mikrofilm olnud ilmselt tuntud teadlastel, nagu härrad Hoàng Xuân Hãn, Nguyễn Trần Huân ja Pierre Huard.
(3) Monsieur le Gouverneur Général Sarraut en hommage respectueux pour le bienveillant intérêt qu'il veut bien apporter à mes études.Vinh le… Mars 1912. Henri Oger.
(4) PIERRE HUARD: Prantsuse orientalist, kes on tuntud orientalisti Maurice Durandi kaasautor tuntud teosest “Vietnami tundmaõppimine (Connaissance du Vietnam)”, ilmus 1954. aastal Hanois. PIERRE HUARD - Vietnami tehnoloogiaspetsialist (Vietnami tehnoloogia pioneer) - Henri Oger - BEFEO - TL VII 1970, lk 215,217 XNUMX.
(5) Oleme nende kahe komplektiga ühendust saanud kahes suurepärases raamatukogus: Hanoi rahvusraamatukogus (1985) ja Saigoni rahvusraamatukogu (aastal 1962). Viimast komplekti hoitakse endiselt arhiivina Ho Chi Minhi linnas asuvas üldiste teaduste raamatukogus (Oleme seda jälle näinud 1984. aastal).
(6) Need arvud on saadud meie enda statistika kaudu.
Vaata veel:
◊ ANNAMESE INIMESTE TEHNIKA - 1. osa: Kuidas see dokumentide komplekt avastati ja nimetati?
BAN TU THU
11 / 2019