VIETNAMI TRADITSIOONiline KIRJANDUS JA LAEVAKUNST - 1 osa

Hits: 560

Hung NGUYEN MANH

    19. sajandi teisel poolel, kui algas Prantsuse sissetung, ühendati ürgsed traditsioonilised relvad sissisõja taktikas võitluskunstide käikudega.

    Ajal Viet Minh ajastu (liit Prantsusmaa vastu), kõige ürgsemad ja tuttavamad relvad olid teravad bambuskepid. Sellel perioodil olid relvad ja lõhkeained siiski enam-vähem kasutusele võetud. Eriti kasutasid sissetungijad Indohiina lahinguväljal tänapäevaseid relvi, nagu lennukid, laevad jne. Sõdurid harjutasid endiselt võitluskunste nagu feodaalperioodil.

    Teoreetiline sõjaline klassika, näiteks sõjaline käsiraamat, sõjaline taktika eksisteeris Nguyeni dünastias endiselt kuni Prantsuse sissetungijad kasutasid uut taktikat ja strateegiaid moodsa ja tänapäevase ajaloo jooksul.

    Haridusajaloo osas on Vietnam Hiina varase haridussüsteemiga riik (järgi Vandermeersch)¹. Hiina kultuur mõjutas maailma tuhandete aastate jooksul, India kultuurist rääkimata. Vietnam sai ka kõrghariduse Lääne-Euroopa maailmas 19. sajandi lõpul prantsuse kultuuri mõjul^th - 20. algus^th sajandi.

    Mõlemad ülalnimetatud haridussüsteemid pärisid kahe suurema ida ja lääne riigi domineerimisest. Selleks, et leida vana ülikoolis, tõime esile kirjanduse õpetaja nimed Chu Van An² ja võitluskunstide õpetaja Tran Quoc Tuan³ (sest ta koostas sõjaväe manuaal- ja võitluskunstide võistlused).

    Nüüd proovime uurida iidseid kirjandus ja võitluskunst. Kõigepealt alustame a ajaloo viil, nagu puidu tükeldamine hakkelaudadeks, alustades Nguyen dünastia vastavalt materjalile Tehnika du peuple materjalidest Annamiit (An Nami inimeste tehnikad) kõrval Henri Oger⁴ rakendatud aastatel 1908–1909 Hanois. 4,577 puulõikejoonise hulgas Han Nom (Hiina tähed ja klassikalised vietnami tegelased) annotatsiooni, võisime valida mitu puuplokki, mis kirjeldasid õpilasi vanal ajal, kui Prantsuse sissetungi veel polnud.

    Kas õppimine kirjandus or võitluskunstide, pidid õppijad esmalt õppima hiina keelt. See pilt on kahest lapsest, kes istuvad plangul. Nende ees oli õpetaja, kellel oli käes varras (Joonis 1).

    Näeme, kuidas töökad lapsed kipuvad „juhtida”Kirju, oodates päeva, millal neist võivad saada mandariinid. Mis puutub lastesse, kes õppisid vähem nagu pühvlipoisid (Joonis 2), kes olid vaesed ja soovisid maadlust (Joonis 3). Isegi madalate märgalade seas võisid nad vabal ajal küngastel maadelda.

“V trt trâu, vật bò, vật gò, vật đống

    Pühvlitega maadlemine; lehmadega maadlemine; küngastel maadlemine; mägedes maadlemine Vật đá thành vôi, vật đồi thành nước Kividega maadlemine, et muuta need lubjaks; mägedega maadlemine, et muuta need vette.

Vật nổ trời đất, vật cho cột thành than… ”

    Maadlevad, kuni taevas ja maa plahvatavad; maadlevad, kuni postid muutuvad söeks.

… JÄTKAKE…

BAN TU THU
12 / 2019

VAATA KA:
◊  VIETNAMI TRADITSIOONiline KIRJANDUS JA LAEVAKUNST - 2 osa